Uue Meedia Mõju Traditsioonilisele

Pildipostkaartide saatmine - tuttav, kuid asendunud

    Esimene teadaolev pildipostkaart saadeti Inglismaal 1840. aastal. Kaheksa aastat hiljem jõudis see komme ka osariikidesse. 1871. aastal pandi teele esimene suveniirikaart Viinist. Alles 1893. aastal saadeti esmakordselt suveniirikaart, millega mälestati Chicagos toimuvat maailma Columbia näitust. Veel 1800ndate lõpus ja 1900ndate alguses saatsid kõik postkaarte. Postkaardid ei olnud mitte ainult lihtne viis kellegagi suhelda, vaid neid oli ka tore koguda. 

    Kuigi tänapäeval siiani saadetakse postkaarte, siis on see komme kiirelt kadumas. SA postiteenuse eeskõneleja Sue Brennani esitatud andmetel töötles USA postiteenistus 2014. aastal 770 miljonit templiga postkaarti, mis on suur langus 1,2 miljardilt 2010. aastast. Ükskõik, millised täpsed numbrid ka poleks, on postkaartide populaarsuse vähenemine ilmne juba nende kunagisi müügikohti külastades. Isegi postkontorites on valik väike.

    Tänapäeval ootame ja tahame kõike kohe. Ajaga kaasas käimiseks on postkaardid asendatud sotsiaalmeediaga. Paljud rakendused võimaldavad pilte ja sõnumeid sekundite jooksul edastada. Postkaardi saatmine on tülikas, kulukas ning aeglane. Kunagi ei tea, kas saadetud postkaart ikka ilusti kohale jõuab. Võib-olla saab ta saatmistingimustes isegi kahjustada, seega lollikindel valik on e-mail või sõnum. Sellegipoolest on tore aeg-ajalt avastada postkastist vanavanemate saadetud postkaarti, mida on hea alles hoida ning mõne aasta pärast uuesti uurida.

allikad:https://www.marketwatch.com/story/postcards-are-becoming-extinct-and-5-other-industries-millennials-are-killing-2017-09-30, https://www.travelandleisure.com/culture-design/rip-postcards

Privaatsus - kadunud nähtus

    

    Enne veebi tulekut sai tavainimesena elada ilma, et tekiks tunnet, nagu jääks endast kõikjale märk maha. Iga kord, kui inimene otsustab liituda uue sotsiaalse võrgustikuga, annavad nad nõusoleku võrgustikule edastada isiklikku teavet. Jah, tegelikult on kasutajad sellest teadlikud, sest lõpmatu arv lehti kasutustingimusi sellest meile räägib, kuid enamus inimesi pole suutelised seda lugema ning vajutavad sisu teadmata nõusolekut andvale linnukesele.  

    Asjaolu, et ettevõtted teenivad kasutajate isikliku teabe pealt raha ning selle teabe kasutamisel on väga vähe piiranguid, peaks olema eriti murettekitav. Suur osa privaatsusprobleemist seisneb selles, kui kiiresti tehnoloogia areneb. Seadusi tehes on tõsiselt keeruline sammu pidada, sest nende loomine võtab kaua aega.

   Väidetakse, et kõigil on valik säilitada oma privaatsus ning mitte kasutada elektroonikat, kuid tänapäeva ühiskonnas tegelikult ilma hakkama ei saa. Mitte vaid sotsiaalmeediata, vaid tegelikult palju muuta, alustades tarkadest koduseadmetest lõpetades pangateenustega. Elektroonikata ei pääseks inimene ligi elamiseks vajalikule infole. Lisaks ei pruugi võimalik olla oma privaatsuse sepp, sest iga hetk võib keegi oma kaameraga kiire klõpsu teha ning sekundite vältel kogu maailmale selle edastada.

allikad:https://www.bbc.com/news/technology41483723, https://scholarworks.gvsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1430&context=honorsprojects