Kolm põnevat IT leiutist

Antikythera mehhanism 150-100 eKr

    Antikythera mehhanism on analoogarvutusseade, millest üks kolmandik avastati laevavrakilt aastal 1900 Kreeka saare lähistelt. Arvatakse, et ese loodi millalgi 200-50 eKr. See mehhaaniline seade on jätnud uurijad segadusse, sest teatud mõttes võib see olla maailma esimene arvuti. Varasematel andmetel polnud tol ajal kreeklased võimelised looma sellist seadet, sest see oleks eeldanud tunduvalt arenenumaid insenerioskusi. Mitte midagi selle sarnast pole sellest perioodist rohkem leitud, seega see on müstiline leid.

    Seade koosnes 37st pronksist hammasrattast, millest suurim käik oli ligikaudu 14cm. Antikythera mehhanismi eesmärk oli Päikese ja Kuu liikumise ennustamine. See tegi arvutusi väga täpselt, arvestades Kuu orbiidi peeneid kiirendusi ja aeglustusi. Lisaks ennustas ta päikese-ja kuuvarjutusi ja näitas viie planeedi asetust.

    Seda, kes selle seadme lõi, ei tea keegi. Arvatakse, et see võis olla Archimedes, kuna ta elas sarnasel ajaperioodil ning oli selle aja osavaim insener.

Kasutatud allikad: https://www.nature.com/articles/s41598-021-84310-w, https://www.computerhope.com/jargon/a/antikythera-mechanism.htm, https://www.iflscience.com/technology/new-shipwreck-expedition-may-unlock-secrets-worlds-oldest-computer/

World Wide Web (WWW) 1989-1993

    Instituudid, teadlased ja ülikoolid vajasid viisi, kuidas jagada omavahel ülemaailmselt informatsiooni. Briti teadlane Tim Berners-Lee leiutas World Wide Webi 1989. aastal, töötades CERNis, teadlaste organisatsioonis. Veebi idee seisnes selles, et ühendada arvutid, andmevõrgud ja hüperteksti hõlpsasti kasutatavaks infosüsteemiks. Tim lõi sellise võrgustiku plaani 1989. aastal ja töötas selle välja järgnevatel aastatel. Tema kasutatavast arvutist sai maailma esimene internetiserver. Esimene veebilehe aadress oli selline.

    Mõne aasta jooksul oli Berners-Lee leiutis muutunud ülemaailmselt kasutatavaks. 1994. aasta lõpuks oli veebil 10 000 serverit ja 10 miljonit kasutajat. See muutis järsult teabe jagamist ning inimeste peamist suhtluskanalit. Nüüdseks peetakse seda üheks inimkonna ajaloo oluliseimaks leiutiseks, kuna see võimaldab jagada informatsiooni äärmiselt hõlpsalt.

Kasutatud allikad: https://home.cern/science/computing/birth-web/short-history-web

https://www.history.com/this-day-in-history/world-wide-web-launches-in-public-domain https://www.w3.org/History/1989/proposal.html

4G (5G?) 2004-2009

    2004 alustati 4G arendamist, kuna leiti, et peaks tulema 3G järgmine generatsioon. Eelnevad generatsioonid olid olnud revolutsioonilised, kuid 4G arendati 3G baasil. 4G võttis esmakordselt kasutusele 2009. aastal Telia Stockholmis. Selle eesmärk oli muuta kvaliteetse video streamimise võimalikuks.

    4G on märgatavalt parem 3Gst. Allalaadimise kiirus tõusis mitmekordselt, selle maksumus püsis eellasega sama, see-eest pakkudes paremat tulemust, teave jõuab sihtkorda kiiremini ning andmesidekiirus suurenes.

    4G ei ole siiski veel see, kus peatume. 5G loodab saavutada tunduvalt enamat. Eesmärk oleks see, et andmed liiguvad serverikeskustest välja nn servaseadmetesse, nagu näiteks kohvimasinad, valgustid, autod jms. 5G võimaldab uut tüüpi võrku, mis on loodud ühendama praktiliselt kõike. Lisaks meie nutitelefonide paremaks muutmisele saab 5G luua ühtlasema andmesidekiiruse, madalama latentsusaja ja madalama bititasu.

Kasutatud allikad: 

https://whatsag.com/mobile-technology/the-history-of-4g.php, https://www.qualcomm.com/5g/what-is-5g