Eesti infoühiskonna arengukava 2020

•  Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad

    Valisin selle kõige enim täide läinud punktiks, sest peaaegu kõik teenused on tõesti lihtsaks ja mugavaks muudetud. Kliendikaarte ei pea enam füüsiliselt tegema, vaid paljudel poodidel on sellest e-variant. Pangandus on äärmiselt mugav ning kohal peab käima vaid lepingute tegemiseks (kuid vahel isegi selleks ei pea, kuna isiklikult sain LHV lepingu ka kodust teha). Ülekandeid ja oste saab iga kell igas kohas mobiilipangaga läbi viia. Rakenduste kaudu saab Tallinnas toitu koju tellida isegi hilistel öötundidel ning Cleveroni toidurobot teeb mõnes piirkonnas kogu ostukorvi koju toimetamise väga efektiivseks. Üle Eesti on reisimine mugav, sest mitmed rakendused on võimelised ette planeerima kogu teekonna, kõik bussid ning ajakulu sihtpunkti jõudmiseks. Autoga sõites hoiatavad need tee peal olevatest takistustest, ummikutest ja teetöödest. Andmed on alati kaasas, sest peaaegu kõikidesse turvatud teenustesse on võimalik logida sisse telefonides oleva smart-ID või mobiili-ID abil. Kõike olulist saab ID-kaardiga digitaalselt allkirjastada ning ID-kaardi tellimiseks ei pea isegi Politsei- ja Piirivalveametisse kohale minema.

    Rõhutaksin seda, et need teenused pole kättesaadavad kõikjale ja kõigile. Näiteks ei ole võimalik maakohtades või väiksemates linnades toidu kohalevedu, elektritõukerataste kasutus, mitmed ID-kaardiga seotud tegevused(nt uute pin-koodide tellimine), taksoteenused, jms. Ka internet on aeglasem või koguni puudub, tagasi vaadates, mis olukord valitses paljudes maakoolides seoses eelmiste aastate pandeemiast tuleneva distantsõppega. Seega võib väita, et suur osa punktist on täide läinud, kuid samas üks oluline osa ka saavutamata.

• Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Need on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele.

    Minu arvates see on kõige vähem täide läinud, sest kõiksugune tervisega seotud tegevus on liiga keeruline ning ajakulukas. Perearsti aja panemine on peaaegu võimatu, sest liin on pidevalt hõivatud. Internetis selleks meili-teelset, rääkimata automaatse broneerimise varianti pole. Näeksin, et IKT abil oleks see tõhus kaugteenus vaid sel juhul, kui saaksin mõne minuti jooksul arsti juurde aja panna. Veelgi hullem olukord on traumapunktides, kus ei ole mingit muud lahendust leiutatud peale tundide kaupa istumise ja ootamise. Peaks olema viis, kus saaks end järjekorda juba distantsilt panna ning seejärel antakse enam-vähem teada aeg, millal reaalselt ka arsti juurde pääseb, sest mitu tundi vigasena traumapunktis istuda on tunduvalt ebameeldivam, kui seda kodus teha oleks.

    Suurim saavutus tervisehoiu osas on Digilugu, kust on võimalik pääseda kiiresti ligi kogu oma tervisega seotud infole. Lisaks tänu digitaalsele terviseinfole teab ka kiirabi täpsemalt abivajaja seisundi kohta. Peale selle saab nüüd ka vaimset abi küsida distantsilt, kuid sellise arengutõuke sundis pigem koroonakriis.